Vaata lehelt kuhuviia.ee, kus on kõige lähem koht jäätmete äraandmiseks ning tutvu ka jäätmete sortimisõpetusega.
Erinevad jäätmed ning kuhu viia
Pakendi ja -jäätmete kogumine, kogumispunktid
Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna.
Pakendikonteinerisse võib panna:
- plastpakendid nagu kile, plastnõud ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hooldustoodete pakendid ja muud puhtad plastpakendid;
- klaaspakendid nagu valgest ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid ja muud puhtad klaaspakendid;
- metall- ja alumiiniumpakendid, toidu- ja joogipakendi kaaned ja korgid, konservipakendid;
- joogikartong nagu kartongist piima-, mahla- ja veinipakendid ja muud puhtad kartongpakendid.
Pakendikonteinerite asukohad:
MTÜ Eesti Pakendiringluse poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:
- Aardla küla, Keskuse tee- segapakend
- Võnnu alevik, Tartu tn 9c- segapakend
- Ignase küla keskuse parkla- paber/kartong
- Päkste küla, Sillaotsa kool- segapakend
- Kurepalu küla Vallamaja parkla- segapakend
- Roiu alevik, Kesktänav 9- segapakend
- Melliste küla, Aabitsa tee 3/4- segapakend
- Roiu alevik, Männi tn 3- paber/kartong
- Haaslava küla, Männi tee 49 – segapakend
- Haaslava küla, Uue-Kalda tänav – segapakend
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:
- Võnnu alevik, kaupluse parkla- segapakend
- Kurepalu küla, Vallamaja parkla- segapakend
- Kaagvere küla, keskuse parkla- segapakend, papp- ja paberpakend
- Kurista küla, Kurista tee, Farmi kinnistu- segapakend
- Kurista küla, Paluküla tee – segapakend
- Lääniste küla, Linnamäe – segapakend
- Melliste küla kaupluse parkla- segapakend, papp- ja paberpakend
- Mäksa küla, Pargi tee- segapakend
- Roiu alevik, kaupluse parkla- segapakend
- Haaslava küla, Järvekalda väikekoht – segapakend
- Kriimani küla, Tarekese väikekoht – segapakend
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:
- Poka küla, teenuskeskuse parkla- segapakend (2x)
- Sudaste küla, Suurekisla- segapakend
- Võõpste küla, Kasesalu tee-segapakend
- Võnnu alevik, Tööstuse tee 2- segapakend
- Lääniste küla, Mihklimäe tee – segapakend
- Roiu alevik, Männi 3- segapakend
- Ignase küla keskus- segapakend
- Haaslava küla, Männi tee- segapakend
- Järvselja küla keskus, Söökla – segapakend
Kastre valla pakendipunktid.
Kõik pakendijäätmete kogumiskonteinerid kuuluvad jäätmekäitlusettevõtetele, kes kohustuvad tagama konteinerite tühjendamise vastavalt nende täitumisele, samuti asendama kaduma läinud konteineri. Kõikidesse ülalnimetatud konteineritesse võivad elanikud jäätmeid ära anda tasuta.
Ohtlike jäätmete kogumine ja probleemtooted
Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on vanad ravimid, päevavalguslambid, säästupirnid, elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid, vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud, värvi-, laki ja liimijäätmed, lahustijäägid, pestitsiidid ja väetised ja kodukemikaalid.
Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka mitmed probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt), akud ning patareid.
Füüsilistelt isikutelt võetakse kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid tasuta vastu Tartu Jäätmejaamas, aadressil Jaama 72C Tartu.
Suurjäätmed
Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, sanitaartehnika jne. Suurjäätmed tuleb viia Tartu jäätmejaama, aadressil Jaama 72C Tartu.
Elektroonikajäätmed ja Poka kogumispunkt
Elektroonikaromu võetakse tasuta vastu Tartu jäätmejaamas, aadressil Jaama 72C Tartu.
Poka kogumispunkt
Kasutusest väljas või katki olevad elektroonikaseadmed saab tasuta tuua elektroonikaromude kogumispunkti. Kogumispunktiks on merekonteiner, kuhu saab kõik elektroonikaseadmed sisse tõsta, tegemist on iseteenindusliku konteineriga.
Konteinerisse võib tasuta viia järgmisi seadmeid:
- suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);
- väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
- kodused IT & telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;
- elektritööriistad (va. tööstuslikud);
- elektrilised mänguasjad;
- seire ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)
Meelespea kogumispunkti kasutajale:
- Aseta elektroonikaseadmed konteinerisse võimalikult kompaktselt üksteise kõrvale, ära raiska ruumi!
- Peale konteineri kasutamist sulge uks!
- Ära jäta jäätmeid väljapoole konteinerit!
Vanad rehvid
Vanarehvid saab üle anda jäätmejaama ning uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamades võetakse elanikelt korraga tasuta vastu kuni 8 velgedeta sõiduauto rehvi.
Toidujäätmed; kiirkompostrite ja biolagunevate jäätmete konteinerite soetamine
Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (36%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.
Infot kodumajapidamises toidukao vältimiseks ja vähendamiseks leiad: www.tarbitoitutargalt.ee
Kiirkompostrite ja biolagunevate jäätmete konteinerite soetamine
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Kastre valla projekti „Kastre valla elanike biojäätmete liigiti kogumise inventari soetamine”, mille raames soetatakse 200 kodukompostrit ja 30 biolagunevate jäätmete konteinerit.
Kompostri/konteineri taotlemiseks peavad olema täidetud järgnevad tingimused:
- taotleja sissekirjutus on vähemalt 1. jaanuarist 2022 majapidamine, kuhu kodukompostrit/konteinerit soovitakse;
- kiirkompostri/konteineri taotleja elab Kastre vallas asuval kinnistul, kus on üksik- või kaksikelamu; kortermajad saavad taotleda biolagunevate jäätmete konteinereid.
- taotleja elab hoones, mis on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
NB: biolagunevate jäätmete konteineri tühjenduse peab edaspidi tellima vallas jäätmeveo teenust pakkuva ettevõtte kaudu (kuni 2022 aasta lõpuni osutab teenust AS Ragn-Sells)! Kiirkompostri saadused on võimalik ära kasutada enda koduaias.
Kompostri/konteineri saajatega sõlmitakse leping, mille kohaselt tuleb tasuda kiirkompostri puhul 91,83 euro suurune ja biolagunevate jäätmete konteineri puhul 14,34 euro suurune omaosalus ja kasutada kompostrit/konteinerit majapidamises tekkivate köögijäätmete komposteerimiseks vähemalt kuni 01.06.2025. a. Inventari ei tohi edasi anda kolmandatele isikutele.
Kompostrid/konteinerid antakse kätte peale ostu-müügilepingu sõlmimist ja arve tasumist.
Kompostrite ostmiseks viidi läbi riigihange, mille võitjaks osutus UAB Elgaja ja Kleenoil Eesti OÜ ühispakkumine. Riigihanke tulemusel soetatakse 200 HOTBIN 200 l suurust kiirkompostrit kogumaksumusega 56 880 eurot ja 30 kaherattalist biolagunevate jäätmete konteinerit kogumaksumusega 1332 eurot. Seega on ühe kompostri hinnaks 284,40 eurot, millest 67,71% tasub KIK ja 32,29% suuruse omaosaluse, milleks on 91,83 eurot, tasub kompostri saaja. Ühe biolagunevate jäätmete konteineri hinnaks on 44,40 eurot, millest 67,71% tasub KIK ja 32,29% suuruse omaosaluse, milleks on 14,34 eurot, tasub konteineri saaja. Arved saadetakse soovijale peale ostu-müügilepingu sõlmimist
Lisainfo:
TAOTLUSE ESITAMISE VORM (LINK https://forms.gle/XWQECDCYuNAbbSzY6 )
Jäätmete lõkkes põletamise ohud
Kevade saabudes tavatsevad inimesed koristustöödega algust teha. Suurpuhastuse käigus tekib aga alati jäätmeid, millest soovitakse vabaneda, tihti ka põletamise teel.
Oluline on teada, et keskkonnakaitseliselt on aktsepteeritav vaid töötlemata/immutamata puidu põletamine. Kõikide teiste jäätmete, eriti aga plastide põletamine on ümbritsevat keskkonda ja ka inimeste endi tervist kahjustav.
Täpsem info jäätmete põletamise kahjulikkusest: